fbpx

Meie Muusa – õhuline Adele

Adele Thele Robami leidsime me tänu superstilist Liisi Eesmaa soovitusele. Selles tüdrukus trehvavad haldjalikkus ja nurgelisus, küpsus ja kergus. Kuid Adele pole vaid modell, ta teostab end täna peamiselt stilistina. Üks tema meeldejäävamaid töid on olnud kunstnikutöö lühifilmile “Deus in Machina” (rež Nicola Piovesan), millega ta võitis Itaalias ka parima kostüümi auhinna. Teistest olulistest väljakutsetest toob Adele välja kunstniku/stilistitöö Eesti funk-bändile Lexsoul Dancemachine ning peagi esilinastuvatele lühifilmidele “Pruudirööv” (rež Teresa Väli) ja “Triivides kaugusse” (rež Rebeka Rummel).

Sinu olekus õhkub cooli boheemlikku vabadust... kuidas defineeriksid ise oma stiili?

Minu stiil on pigem muutlik ja kerge kohanemisvõimega nagu mu elustiilgi on siiani olnud. Kuigi, pean tõdema, et mõningad üksikud elemendid on läbi aegade olnud samad. Inimesed kipuvad mind tihtipeale nö. haldjalikuks nimetama, kuid tegelikult meeldib mulle väga tihti kanda näiteks klassikalist musta. Seega seinast seina – vastavalt tundele, millega hommikul üles ärkan. Eriti meeldib mulle oma riietusse peidetud krutskeid sisse põimida, mida esmapilgul ei märkagi. Üha enam hindan riietuses ja eriti jalanõudes mugavust.

Adele Taneli dressides, millele mängulisust lisamas uued Hippo sodiaagimärgid

Millised on sinu garderoobi ribadeks kantud lemmikud?

Kui ma vaid mõne-aastane olin, oli mul üks pitsiline hobuse pildiga öökleit, mis oli nii pikk, et lohises maani. See oli mul nii suureks lemmikuks, et kandsin kuni teismeeani. Siis aga oli ta mulle korralikuks minikleidiks saanud ja alles oli jäänud rohkem auke kui materjali.

Hetke tõeline lemmik on Taist leitud Jaapani kirju kimono, millel olen sõna otseses mõttes mitmeid kordi käised otsast ära tantsinud.

Foto: Tanel Veenre

Milline on Sinu suhe ehetega? Kui Sul on mõni looga ehe - palun jaga seda lugu...

Päris pikalt olen ma miskipärast suutnud kanda vaid hõbe-ehteid, alles hiljuti olen sellest hõbeda-hullusest vaikselt välja tulemas ja proovinud kanda ka kulda või värvi.

Kinkisin kunagi enda Hollandi töökaaslasele, kostümeerija Mariale, peale praktikal käimist ühe hõbedase kääri-kujulise kõrvarõnga. Teise poole kinkisin endale. Sellest ajast peale on mul komme kanda seda õnnetoova talismanina võttepäevadel, eriti veel esimestel päevadel. Maria samuti kannab seda siiani. Niimoodi säilitame väikest, aga olulist sidet omavahel juba viimased 6 aastat.

Adele ja toorsiidist kleidid

Kuidas on suhted värvidega? Kui värvijulge oled? Millist värvi sa eales selga ei paneks?

See on väga huvitav kuidas värvid mõjutavad meie olemust ja vastupidi. Ma mäletan üht perioodi enda elus, kui kolisin Portugali. Ma olin just lahutanud oma elukaaslasest ja langesin heas mõttes musta auku. See oli mu elu üks kurvimaid, samas ilusamaid aegasid. Elasin Portos 5 kuud. Ma ei suutnud ühtegi värvi endale selga panna. Kogu mu garderoob asendus mustade esemetega. Nagu oleks kedagi leinanud, ometigi ju midagi säärast otseselt ei olnud juhtunud. Mu elu aga võttis seal täieliku pöörde. Ma muutusin palju. Alles siis kui Eestisse tagasi jõudsin, hakkasid värvid vaikselt tagasi hiilima.

Ma tean, et mõni aasta tagasi ma poleks eales neoonrohelist või elektrisinist selga pannud. Nüüd aga olen muutunud kõige suhtes tolerantsemaks ja sellised värvid tunduvad põnevad. Põhimõtteliselt olen valmis kandma kõike.

Fotod: Tanel Veenre

Oled ametilt kostüümikunstnik ja stilist. Räägi palun, kuidas sattusid sellise valdkonna juurde?

Pooljuhuslikult. Tegelikult läksin 2013 aastal Balti Filmi-ja Meediakooli õppima Audiovisuaalset meediat. Filmimaailm köitis. AV Meedia on ala, kus õpetatakse praktiliselt kogu filmibaasi. Helist ja valgusest kuni montaaži, režii ja kaameratööni välja. Meil olid isegi mõned näitlemise kursused. Õpetati kõike, peale kostüümi-ja filmikunsti, mis sai hiljem just minu erialaks. Juba esimesel aastal hakati mulle miskipärast pakkuma kooliprojekte, et lüüa kaasa lühifilmides kunstnikuna. Sel ajal tähendas kunstnikutöö koolis muidugi seda, et tegelesid nii rekvisiitide kui kostüümidega korraga, mis praegu on täiesti mõeldamatu. Mulle hakkas see amet koheselt meeldima. Sain aru, et olen kogu elu kaudselt selle suunas liikunud. Mäletan näiteks, kuidas väiksena The Sims’i mängides ma mänguni põhimõtteliselt ei jõudnudki, kuna jäin majade ja karakterite disainimise lummusesse kinni.

Ma sisuliselt hüppasin pea ees praktikasse, kuna teoorias seda BFM’is ei õpetatud. Kaalusin EKA’sse üle minemist stsenograafia erialale, kuid otsustasin siiski filmi baasteadmisi omandada ja BFM’i ära lõpetada.

Tööd hakkas kuidagi iseenesest uksest ja aknast sisse tulema juba siis kui ma teisel kursusel olin. Tegelesin nii set design’i kui ka kostüümidega. Kolmandal kursusel tegin paar praktikatööd Hollandis ja seal saingi järsku aru, et kostüümikunstniku ala on ikkagi rohkem see suund kuhu soovin liikuda.

Adele tegemistel saad silma peale hoida tema Instagrammis. 🙂

Fotodel nähtud tooted Adele seljas on saadaval ka meie e-poes: 

Shopping Cart