Kui elu oleks film, siis mängiks Keit Pentus-Rosimannus supernaise rolli. Olla korraga rahandusminister ja väikelapse ema, jääda inimeseks armutus poliitsõjas – kõik see annab aimu tema ülivõimetest 😉 Tuimtumedal ja maskuliinsel poliitareenil eristub Keit julgete valikutega jäädes samas tõsiseltvõetavaks ja sarmikaks.
Me oleme teda näinud tihti hallide kõrvamarjadega, mis on omamoodi julge ja eristuv valik kui enamasti valitakse just eredavärvilised marjad – minimalistlik hall mängib mõnusalt kokku tema kastanipunaste juustega. Aga samas ei pelga ta ka julgeid vorme ja värve võludes moekriitikuid presidendi vastuvõttudel lavendi-lillade ja laimiroheliste kuninglike rüüdega. Palusime Keidul avada oma stiili-eelistusi.
Kes on olnud sinu stiili-ikoonid läbi elu? Kelle valikuid imetled? Kui palju oled iseenda stiili ikoonide eeskujul vorminud?
Mu ikooniks on enesekindlad, julged, natuke mässaja loomuga naised. Kusjuures julgus ja enesekindlus ei tähenda alati titaantugevat hoiakut, mõnikord nõuab sisemise hapruse paista laskmine ja väljendamine suuremat julgust ja jõudu kui välise kivikindla kesta kandmine.
Inspiratsiooni otsin tihti lihtsalt inimesi jälgides. Kui reisimine veel tihedam oli, siis võisin iga reisi ajal istuda pikalt kuskil tänavakohvikus, õhtul restoranis või hotelli lobbys ja vaadata mööda kiirustavaid inimesi. Ainuüksi tunni jooksul näeb vapustavalt ägedaid tüüpe.
Aga kuna küsisid imetlemise kohta, siis mu täielik imetlus kuulub tegelikult Eesti disaineritele, moeloojatele, keda olen õppinud sajaprotsendiliselt usaldama. See tase, kvaliteet, fantaasia ja hoog mida meie loojad pakuvad, ei jää millegi poolest alla maailma tippudele. Meie turu väiksus on ainus, mis eristab.
Kirjelda palun pilti, mida näed kui avad oma riidekapi uksed? Millised värvid ja vormid domineerivad?
Väga mitmekesine. Alates rangetest pükskostüümidest värviliste õhuliste kaftaniteni. Vesihallist neoonroheliseni. Üldiselt on praegu jälle värvide periood. Kogu koroonaperioodi sunnitult sissepoole elamise aeg on pannud tugevaid emotsioone otsima. Värvid toetavad seda.
Kuidas teed oma valikuid kui sätid end valmis tööpäevaks? Kui palju mõtled sellele, kellega kohtud ja millised teemad on laual?
Mood on minu jaoks osa eneseväljendusest, kommunikatsioonist, sõnumi edastamise ja võimendamise vahendist. Iga päev ei jõua, aga mõtlen päris tihti läbi allteksti ja koodi, mida selliselt saata on võimalik. Nii värvi, vormi, aksessuaaridega.
Esimene näide, mis meelde tuleb. Siiani kasutatakse üsna sageli Eesti poliitikamaailma muutusi kirjeldades 2011. aastast pärit pilti, mis tehti tollase valitsuse ametisse astumisel. Siis oli aeg, kui olin terves valitsuses ainus naine. Esimene valitsusse kinnitamise päev on alati pidulik, parlamendi ees vande andmine, hilisem tseremoonia, ametlikud fotod… Oleks olnud võimalus tõmmata selga ka tume pükskostüüm, proovida kogu selles mehise reaga võimalikult kokku sulada ja seegi oleks olnud üks selge sõnum. Ma valisin teise tee ja tõmbamaks tähelepanu kogu tollase poliitikamaailma äärmuslikule maskuliinsusele kandsin valitsuse ametisse astumisel erkroosat kleiti.
Kokkuvõttes – ma ei kõhkle moodi sõnumikandjana kasutamast, sest tegu on võimsa meediumiga.
Millist rolli mängivad sinu elus aksessuaarid? Üks legendaarsemaid näiteid poliit-areenilt on endine USA välisminister Madeleine Albright, kes kasutas prosse kohtumistel salasõnumite edastajana ning meelsuse näitajana. Kas oled mõnikord ka sarnast mängu proovinud?
Jaa! Kiidan jälle Eesti kunstnikke – karakteriga, looga aksessuaarid on intelligentne ja ilus viis sõnumit edastada.
Sa saad plusspunktid stiili-julguse eest, sest oled kandnud mitmel korral ka Taneli julgeid lava-ehteid. Tänapäeva visuaalsetele ärgitajatele orienteeritud infosõjas tundub see päris nutikas – näiteks popkultuuri tähelepanusõjas on sellest saanud peamiseid relvi. Kui palju võib poliitik olla popikoon? Kuhu näed selles plaanis üldse poliitilist areeni liikumas? Kuidas mõjutab nähtavus meedias ja eriti sotsiaalmeedias poliitikat?
Kõik head küsimused, aga kuidas ma nendele lühidalt vastan? Poliitika on minu jaoks maailma muutmise vahend, ideede võitlus. Kes on suutlikum oma ideedele toetajaid leidma, see on lõpuks edukam. Kas selleks võib kasutada popkultuuri arsenali? Muidugi. Aga seda tehes on alati ka oht, et jäädakse ühe-hooaja-hiti-tegijaks. Ikooniks kujunemiseks on vaja ikkagi väga tugevat sisu, pühendumist, sisemist veendumust ja haaret.
Jäin su küsimuse peale nüüd mõtlema, et kindlasti pole iga poliitik popikoon, aga iga popikoon on tegelikult oma mõjujõuga poliitika kujundaja küll.
Fotod: Hele-Mai Alamaa
Stilist: Kaidi Liiv
Viide Pere ja Kodu loole avaneb siit
Seeriavälised fotod: press
