Annikky Lamp ametnik, kirjutaja, moekollektsionäär. Tanel ei loo tellimuse peale, kuid ühe erandi on ta teinud: tiaarad Annikkyle ja tema tütrele.
Anniky kandmas Tanel Veenre EARBERRIES seeria kõrvamarju ja VENUS siidsalli ning Aldo Järvsoo päikeselist rõivaloomingut
Annikky, kes on tänapäeva aristokraatia?
Sõna „aristokraat“ tekitab mus aina suuremat ebamugavust, sest see viitab mingile väljavalitusele, privileegile, teistest parem olemisele. Vanasti oleksin ehk öelnud, et aristokraat on inimene, kes tahab ja suudab oma vaimu harida ning ilu otsida. Aga kõigil pole võimalik mõtlemisele või esteetikale pühenduda. Nii et ehk on aristokraat lihtsalt see, kes on raskustes suuremeelne, hirmu tundes vapper ja alati armastuse poolel.
Kroon on ehk kõige laetum ehteliik, selle kandmine nõuab tugevat selgroogu. Kust võtad sina oma julguse?
Enesekindlus, sisemine veendumus on tulnud aastate ja küpsemisega. Ühelt poolt kõigutamatu arusaamine, et kõik inimesed ongi põhimõtteliselt väärtuslikud, mina nende hulgas. Teiselt poolt usk enda võimetesse, teadmistesse ja kogemusse. Aga rõivastumisjulgust on mul alati olnud, ma ei tea, kust see tuleb. Kui tunnen oma asja ära, ei karda ma seda kunagi kanda.
Anniky Tanel Veenre loodud tiaaraga
Sinu riidekapis ja ehtelaekas on moemuuseumi jagu Eesti disaini. Räägi, kuidas sa üldse hoiad oma asju? Ja kuidas valid kandmiseks?
Halvasti hoian, tuleb tunnistada: ma olen üldiselt asjadega hooletu. Mind ei huvita asjad iseeneses, mind huvitab nende tekitatud emotsioon: kingin riideid ära, teen neid mustaks, kannan sobimatutes oludes. Mu kleidid on kahe riigi vahel laiali, aga Brüsselis on need raamatukogutoas vaatamiseks väljas, sest ilu peab näha olema. Üks mu lemmikuid, Ketlin Bachmanni sarlakpunane ballikleit, on aukohal mannekeeni seljas. Niimoodi ei lähe mul ka meelest ära, mis mul olemas. Selga valin asju selle järgi, kuhu ma lähen ja kes ma tahan olla. Mul on töölkäimiseks valik Eesti disainerite midikleite ja pliiatsseeikuid, pidulikumate sündmuste jaoks hulgaliselt õhtukleite. Juba mitu aastat kannan igal enda korraldatud peol vähemalt kahte kleiti, et nad kõik ikka tähelepanu saaksid. Ja mulle meeldib näha asju nende tavapärasest kontekstist väljas: tiaara ööklubis, maani kleit hommikusöögilauas, punane samet kuumas juulipäikeses.
Milline tähendus on sinu jaoks ehtel?
Ma ei ole tegelikult suur ehtekandja, iga päev kannan ainult oma väga tagasihoidlikku Katrin Sipelga disainitud kihlasõrmust: varsti juba kakskümmend aastat. Ehe on destilleeritud idee ja see peab siis olema selline idee, mis mulle korda läheb. Mind tõmbavad üldiselt mingitpidi sümboolsed, võimsad, nagu sa ütlesid – „laetud“ – ehted. See tähendab enamasti ka visuaalset jõulisust: kui juba, siis juba.
Lummav Annyki kandmas Tanel Veenre ehteid
Millest praegu unistad?
Üksinda mere ääres kirjutamisest. Rongiga Viinist Isfahani reisimisest. Murakatest. Paremast maailmast.
Anniky mõtetel ja tegemistel saad silma peal hoida tema inspireerivas blogis- Life In a Cold Climate. 🙂
Ehted:
