Anna Verschik on karakter, kelle kohalolust õhkub iseteadlikkust. Anna on põnev segu intellektuaalist ja käsitöölisest, hinnatud ülikooli õppejõust ja kirglikust kudumite meistrist. Annaga koostöös valmisid viis kudumit ka meie viimasele Miraaž moevaatemängule.
Anna, räägi palun, kuidas leidsid vardad? Kas ka Sinu peres on olnud käsitöö hinnas? Kas Sul on selleteemalisi pildikesi lapsepõlvest?
Minu ema kudus mingil määral. Kui olin 7-aastane, palusin õpetada. Ta õpetas mulle põhivõtted. Hiljem tuli teisi asju ja alles siis, kui mu enda tütrele läks vaja lõnga käsitöö tunniks, läksime poodi ja olin vaimustuses valikuvõimalustest. Suur kontrast võrreldes nõukogude ajaga. Siis mõtlesin, et ma ju oskan kududa, võiks midagi tegema hakata. Tol ajal oli juba internet, rahvusvahelisi kudumisfoorumeid, igasuguseid õpetusi. Vaatasingi õpetusi ja hakkasin mõtlema, et milleks kududa õmblustega, kui saab ilma. Hakkasin kohe oma disainiga katsetama.
Oled kudujana leidnud oma käekirja ja võtted, palun räägi neist lähemalt.
Kudumine aitas mul paremini mõista, mis on stiil. Kui ostad valmisasja või isegi tellid, on üks asi, aga kui hakkad algusest peale ise tegema, siis kerkib korraga palju küsimusi. See arendab nii stiilitunnet kui disainimisoskusi. Mulle meeldib minimalism, see oli kuidagi algusest peale selge. Võin kududa ka palmikuid või abstraktset mustrit, aga põhiline on, et kudum ei tohiks olla ülekoormatud.Â
Kudum on oma loomult ajatu - villast kootud kehakatteid on inimesed kandnud aastasadu. Millised on kudumi eelised tänapäeva kirjus moepildis?
Mul on raske sellele küsimusele vastata. Koepind on lummav, seda tahaks vaadata ja käega katsuda.Â
Sinu enda stiil on tume ja minimalistlik. Kuidas mõtestad enda valikuid riietuse osas?
Kudumine ja disain paneb mõtlema: mitte lihtsalt meeldib või mitte, vaid miks, ja kas meeldib pilt (konkreetne modell konkreetses riietuses) või kudum/riietusese ise jms.
Mõni inimene tahab läbi proovida paljusid asju (mõtlen värve, tegumoode, stiile jms). Mulle on aga kogu aeg olnud oluline leida oma. Mingi sisemine hääl ütleb, et näiteks seda võib katsetada, aga too ei ole minu oma jne. Välimus on nn külm ja kontrastne, seega sobivad külmad, intensiivsed toonid, nt smaragdroheline. Olen proovinud mitmeid värve, aga on tunne, et ma ei vaja neid.
Sa teed kudumeid tihti ka tellimuse peale. Räägi oma koostööst kliendiga. Kuidas leiate ühise keele?
Enamasti vaadatakse kudumite pilte ja öeldakse: tahaksin seda, aga teist värvi vms. Seega tellijal on juba ettekujutus minu käekirjast olemas. Head tuttavad tellivad mõnikord üldsõnaliselt, nt oleks vaja suvetopi mõne mustriga, siis vaatame mustrite pilte ja otsustame. Väga harva juhtub, et tellija tuleb vale meistri juurde, s.o. tellija ja meistri esteetika ei lange kokku. Ma ei koo pulmakleite ega kirimustriga kampsuneid, tavaliselt soovitan kedagi teist.
Palun räägi oma suhtest aksessuaaridega, on Sul on erilise tähenduse või looga lemmik?
Mulle meeldivad markantsed sõrmused. Mingeid lugusid ei oska rääkida. Aga hea meelega vaatan, mida Eesti ehtekunstnikud teevad.
Millist värvi kardad kõige enam? Milline värv vikerkaarest läheks Sinu puhul loosi viimasena 😉
Vastus selle küsimusele on selge: põhivärv on must, mõnikord on ka tumehall. Looja (või loodus) on geniaalne kolorist, looduses on kõik värvid ilusad, aga nagu ütlesin, ma ei vaja muid värve oma riietuses.
Sa oled tohutult panustanud Ukraina abistamisse. Palun räägi ka oma suhtest selle maaga.
Ma ei ole teinud midagi tohutult. Hakkasin jälgima sündmusi 2013.a. lõpus ukraina keeles; vene keelt osates saab üsna ruttu arusaamisoskuse. Tegelikult on see suur maa võimsa kirjanduse ja luulega, mind huvitab põhiliselt see. Tõlgin ukraina luulet, räägin konverentsidel ukraina keelest ja Ukraina keelelisest situatsioonist. Sellel teemal võib kaua rääkida, jutt ei mahuks blogipostitusse.Â
Kui soovid Annaga kontakti, siis leiad ta Instagramist 🙂
