Eksootiline stuudiopäike Sun King taldrikutel
Holger tuli Eesti fotoareenile kui ilmutus ja tema pingestatud vaikeludel hakkasid hõljuma ka Taneli ehted. Nüüd siis ka portselan. Holger Kilumetsa maailm on lummav oma puhtuses ja inimesetus abstraktsuses. Ta lavastab oma kaamerasilma ees ideaalmaailmu, kus kõik on korraga tardunud ja hõljuv. Tema täiuslikkuseni lihvitud pildikeel jätab mulje tohutust retušeerimisest ja 3D uperpallidest, kuid making of pildid tõendavad vastupidist – tegemist on tõsise ja täpse käistööga.
Stseenid Holgeri stuudiost, kus ta on jäädvustamas Sun King taldrikuteseeriat
Tanel palus Holgeril kirjeldada Sun King taldrikute pildiseeria ideed. Holgeri põhiliseks inspiratsiooniks said taldrikutes endis peituvad fantastilised värvikombinatsioonid: “Tahtsin tuua neid ka ümbritsevasse keskkonda ja luua kontrastsed kuid harmoneeruvad tervikud. Et kompositsioonid tõeliselt ellu äratada, tõin sisse erinevaid eksootilisi puuvilju, mis oma mitmetahuliste värvide ja tekstuuridega aktsenti lisaksid. Orgaaniliste materjalidega on alati ülimalt põnev töötada. Mulle meeldib eriti just kuidas puhastel pindadel need oma detailirikkusega mõjuvad.”
Holgerile iseloomulikult mängis ta nende stseenidega kuskil abstraktsuse ja reaalsuse piirimail. Ühelt poolt selgelt geomeetrilistest vormidest ülesehitused, mis võiksid samas meenutada ka kujuteldavaid peolaua stseene.
Kuna Holger on suurepärane valgusmeister, siis põhjendab ta oma valguse valikuid nõnda: “Need eksootilised kaleidoskoopilised mustrid lausa nõudsid kontrastset, teravate varjudega valgust, mis kiirgaks Marrakeshi päikselist soojust.”
Sa oled Eesti visuaalkultuuri toonud oma pildikeele: viimseni pinges kompositsiooni ja täpselt timmitud värvidega metafüüsilise maailma. Kust saab see imeline maailm alguse?
Ma arvan, et see algab armastusest värvide ja vormide abstraktse maailma vastu. Keelele ja tähendustele eelnev seisund, mis on oma lihtsuse kaudu vabastav.
Kui palju jätad oma loomingus ruumi juhusele?
Väga harva tean täpselt, mis lõpptulemuseni pean välja jõudma. Ma olen protsessiusku ja parimad lahendused kooruvad tavaliselt töö käigus. Liigselt planeeritud pildid tulevad tavaliselt kuidagi hambutud, neis on kõik juba liiga paigas. Midagi peab jääma lahtiseks, et ka vaataja ise sisse mahuks. See tunne on tabatav kõige selgemalt tegemise käigus.
Mis vahe on asjade ja inimeste pildistamisel? Miks sinu eelistus on asjade maailm?
Elutute objektidega töötamine on mulle huvitav, sest need tuleb kuidagi tööle saada, muuta nad oma passiivsest olekust millekski laetuks ja elavaks. Foto on minu jaoks vahend mingite laiemate esteetiliste probleemidega tegelemiseks. Tunnen oma töös rohkem sarnasust näiteks skulptuuri või graafilise disainiga kui teiste fotograafiaharudega.
Koos Holgeriga oleme oleme koju toonud ka ühe Hõbemuna, millega pärjati 2021. aastal seeria Metafisica.
