Juba pärlute sünnilugu on midagi täiesti erakordset – nad tekivad molluskite varjatud kojas, aeglase ja müstilise protsessi tulemusena. Ükskõik, kas mage- või soolavees, on alguseks mingi ärritaja (nt liivatera või parasiit) sattumine molluski koja sisse, kus see hakkab enesekaitseks katma ärritajat pärlmutterkihiga, luues läikiva ja sileda täiuslikkuse. Tanel Veenre kasutab oma ehetes mageveepärleid, mis on kasvatatud kontrollitud keskkondades, kus iga aarde küpsemiseks on kulunud aastaid.
Läbi ajaloo on pärlitel olnud eriline staatus, neid on tihti peetud kõige hinnalisemateks kalliskivideks. Vana-Roomas kanti neid rikkuse ja võimu sümbolitena, eliidile reserveeritud luksusena. Pärlid säravad vastu paljudelt renessansi ja baroki aristokraatide portreedelt. Mõeldes ajaloo ühele kõige võimsamale valitsejale kuninganna Elizabeth I-le, ilmub ta vaimusilma ikka koos heledate pärlitega. Peale ajastu suurmoe olid need ka võimu, ja mis tema puhul eriti oluline – süütuse sümboliks. Ja kes ei teaks Vermeeri ikoonilist „Tüdruk pärlkõrvarõngaga“ maali, kus ühest väikesest ehtest on saanud kogu kunstiteose (ja ajastu) kvintessents. Nii Elizabeth I aristokraatliku iluideaalina (tema pärljalt kumav hele nahk!) ja Vermeeri maalikunst on olnud väga olulisteks referentsideks Taneli kunstnikuks kujunemise teel. Neid paralleele võib näha nii mõnelgi Taneli fotolavastusel.
Kiirelt edasi 20. sajandisse, mil pärlid tõusid taas moodi. Nende eestkõnelejaks sai Coco Chanel, kes muutis pika pärlikee elegantsi sümboliks. Selle moemaailma demokratiseerija puhul on oluline ka kõrge-madal eristuse kadumine, sest Cocio Chanel eelistas ehetes tihti odavat võltsingut. Need ikoonilised portreed opera-pikkuses pärlikeede kuhilaga on tegelikult võltspärlid!
Naiseliku graatsilisuse ja pärlite ajatu ikoonina meenub muidugi ka Audrey Hepburn filmist „Hommikusöök Tiffany juures“. Need süütult suured silmad ja karakteri siirus oli ideaalne kombo kaeluses säravate valgete pärlitega.
Sageli on luuletajad põiminud pärleid ka oma värssidesse, kasutades neid poeetilise metafoorina. Pärli sära on midagi iseomast ja müstilist, valge pärli luster on nagu väikesesse ümarasse aardesse püütud kuusära. Shakespeare kirjutab teoses „The Winter’s Tale“: “Pärl on kalliskivide kuninganna ja kuningannade pärl”
Miks valida pärl?
Pärlitega ei pane mööda – neis on ajatut, pea igavikulist elegantsi. Pärlid lisavad rafineeritust igale välimusele, olgu selleks lihtne sviiter, lilleline kleidike või tõeliselt glamuurne õhtukleit. Pärlid lisavad tihti kerge retro-vibe`i, kuid julgelt miksides võivad nad mõjuda väga kaasaegselt. Erinevalt tuhmuvatest trendidest on naturaalsed pärlid investeering, millest saavad rõõmu tunda ka järgmised põlved.
Pärlite hooldamine ja kvaliteet
Kuidas hoida oma armsaid aardeid nõnda, et need ei tuhmuks ajas? Millist värvi pärleid on üldse olemas? Kuidas teha vahet võltsingul ja autentsel pärlil?
Õigesti hooldatud pärlite läige ajas ei tuhmu. Võimalikult keemiavaba elu on parim ka kandja tervisele ja nahale, kuid kanged kemikaalid on pärlite suurimaks vaenlastega. Ettevaatlik tasub olla ka kreemide ja parfüümidega. Hoidke pärleid pehmest riidest kotis või karbis, et vältida kriimustusi, ja pühkige neid aeg-ajalt õrnalt niiske lapiga, et eemaldada õlid ja mustus. Kuid pärlitele meeldib kui neid kanda – ihu loomulik rasu pigem lisab pärlitele sära. Kandke oma pärlehteid sageli ja rõõmuga!
Kuidas hinnata pärlite kvaliteeti
Erinevalt teemantidest, mida hinnatakse 4 C-ga (lihv, puhtus, värvus ja karaat), hinnatakse pärleid järgmiste tegurite kombinatsiooni alusel: läige, pinna kvaliteet, kuju, suurus ja värv.
1. Läige viitab pärli pinnalt peegelduva valguse teravusele ja särale. Kõrge läikega pärlitel on särav, peeglitaoline ja sillerdav läige, samas kui madalama läikega pärlid võivad tunduda tuhmid või hägused. Läige on võib-olla pärlite liigitamisel kõige olulisem tegur, kuna see mõjutab otseselt pärli üldist ilu ja atraktiivsust. Võltspärlitel, eriti plastist valmistatud pärlitel, on tavaliselt tuimalt läikivam või klaasjas pind, mil puudub päris pärlile omane sügavus.
2. Pinnakvaliteet. Looduslikel pärlitel on puudusi, mida nimetatakse “plekkideks”. Nende hulka võivad kuuluda laigud, praod või karedad laigud pinnal. Pärleid, millel on vähem nähtavaid vigu, peetakse kvaliteetsemaks ja väärtuslikumaks. Kuid väikesed vead võivad mõnikord lisada iseloomu, eriti orgaanilisema välimusega mageveepärlite puhul. Võltspärlid on enamasti veatu pinnaga ja liiga täiuslikud, ilma igasuguse ebakorrapärasuseta.
3. Kuju. Pärlid on erineva kujuga, enamasti ümmargused, aga leidub ka poolümmargusi, tilgakujulisi, ebakorrapäraselt barokseid. Ümmargused pärlid on oma sümmeetria ja ühtluse tõttu kõige hinnatumad. Kuid viimastel aastatel on suure tõusu teinud ka barokkpärlid, mis köidavad oma lopsaka orgaanilise kujuga.
4. Suurus. Muidugi on tavapäraselt suured pärlid väärtuslikumad, kuid seda tuleb hinnata koos pärli teiste kvaliteetidega. Meie ehetes kasutatavate mageveepärlite suurus on tavaliselt vahemikus 7–10 mm.
5. Värvus. Tavaliselt tuleb pärlist rääkides kõigepealt ette helevalge, kuid leidub ka kreemikaid, roosasid, lillakaid, kuldseid, musti ja isegi sinakaid iludusi. Pärli värvi määrab selle looduslik keskkond, molluski tüüp ja vesi, milles seda kasvatati. Kui traditsiooniliselt on kõige ihaldatumad valged pärlid, siis värvilised pärlid, nagu rikkalikud mustad Tahiti või kuldsed Lõunamere pärlid võivad olla sama väärtuslikud. Meie valikus on tavatult sügava tooniga mustad pärlid, mille värvi ja kvaliteedi üle oleme eriti uhked.
Pärlite hindamisel kombineeritakse need tegurid, et luua hinne, mis peegeldab nende üldist kvaliteeti. Pärlid liigitatakse tavaliselt A, AA, AAA ja AAAA, kusjuures viimane on kõrgeim klass, mis näitab erakordset läiget, puhtust ja täiuslikku ümarust. Kõik Tanel Veenre ehetes kasutatavad pärlid on AAA+ (väga lähedane täiuslikule kvaliteedile) või AAAA klassi magevee pärlid.
Kuidas tunda ära võltspärlit
Päris- ja võltspärlite eristamine võib olla keeruline, lisaks eelpool mainitud tekstuuri ja kuju hindamisele võib abiks olla ka järgmiste omaduste analüüsist:
Hambatest. Naturaalset pärlit hambaga hõõrudes tunnete kerget orgaanilist karedust. Võltspärli (tavaliselt plastikust või klaasist) pind tundub tundub sile ja libe, ilma tekstuurita.
Kaalutest. Looduslikud pärlid on tavaliselt raskemad kui võltspärlid, kuna need on valmistatud pärlmutterkihtidest ja nende struktuur on tihedam kui plastist või klaasist valmistatud imitatsioonipärlitel.
Soojuse test. Naturaalsed pärlid tunduvad esmakordsel käsitsemisel loomulikult jahedad, kuid nahaga kokku puutudes soojenevad järk-järgult. Seevastu võltspärlid tunduvad katsudes tavaliselt jahedad ja jäävad jahedaks.
Unikaalsus. Naturaalsetel pärlitel on alati veidi erinev suurus ja kuju. Imitatsioonipärlid on enamasti ühesuguse suuruse ja kujuga.
Röntgeni test. Röntgenpildistamisel on tõelisel pärlil iseloomulik kihtide struktuur, samas kui sünteetilisest materjalist võltspärlil puudub kihiline struktuur.
Hind ja allikas. Ehtsad kvaliteetsed pärlid, eriti kultiveeritud pärlid, võivad olla kallid. Kui hind tundub suure pärlite puhul liiga hea, et tõsi olla, on tõenäoline, et need on võltsitud. Ning muidugi tasub usaldada läbipaistvaid ja tunnustatud kaubamärke ning edasimüüjaid.
Lühidalt öeldes on pärlite liigitamine ja hindamine korraga nii kunst kui ka teadus, mille eesmärk on tabada looduse juhuslikkuse ja inimliku meisterlikkuse õrn tasakaal. Iga pärl on väike ime, unikaalne aare. Kui vaadata lähemalt siis on absoluutselt iga pärlike veidi erinev kõigist teistest. Pärlid on nagu inimese silmad – iga isend on unikaalne ja kaht samasugust pole võimalik leida.
